Šoti viskit saab juua kahel viisil: traditsiooniline, mille Šotimaal on selle joogi degusteerijad ise aktsepteerinud, ja ka Hollywoodi läänemaailmast saadud viis, kui kõvad kutid palusid baaris viski "kaks sõrme" valada ja siis jõid serveeritud klaas ühe sõõmuga. On veel kolmas võimalus - juua nii, nagu soovite, juhindumata ühestki reeglist. Tavaliselt, mida kallim on viski, seda rohkem on tavasid järgida.
See on vajalik
- - tulbiklaasid;
- - paksu põhjaga klaasid.
Juhised
Samm 1
Šoti viskil on õrn maitse ja aroom. Seda jooki ei saa lahjendada erinevate keemiliste lisanditega, näiteks koolaga. Viski maitse on täielikult moonutatud ja te ei tunne midagi erilist. Soda moonutab ka maitset - selles sisalduv süsinikukomponent ei lase sul tõelist viskit tunda. See jook on purjus lahjendamata, puhas. Parimaks peetakse Šoti linnaseviskit.
2. samm
Jääga viskit saab juua, kuid šotlased ise väldivad seda. Nad usuvad, et nende kliimas (mis ei erine liiga Vene omast!) Pole vaja viskit jääl juua. Kui otsustate jääd kasutada, peaks selle valmistamiseks vajalik vesi olema pehme, praktiliselt sooladeta.
3. samm
Viskiklaasid on tulbikujulised, õhukeste seintega. See on nende spetsialistide valik, kelle ülesanne on seda üllast jooki maitsta. Just klaasi tulbikuju võimaldab tunda kõiki aroomi ja maitse peensusi.
4. samm
Teine klaasitüüp on madal ümmargune viskiklaas, millel on paks põhi, kuhu on võimalik õhupisara kinni haarata. See meetod on populaarne tänu sellele, et kõik Hollywoodi filmitegelased joovad sel viisil viskit.
5. samm
Ükskõik millise klaasi valite, peate viski valama kõige põhja. Seda annust nimetatakse dramiks, mis on 1/8 untsi, see on umbes 35 grammi. Just seda kogust viskit peetakse ideaalseks, et hinnata joogi kvaliteeti ja tunda selle "tulise joogi" kaudu kogu kehas levivat kergust.
