Veise süda on esimese kategooria kõrvalsaadus. See tähendab, et toiteväärtuse poolest ei jää see lihale praktiliselt alla. Noorte loomade südant peetakse kõige kasulikumaks ja maitsvamaks.
Välimus
Veiseliha süda koosneb suhteliselt õhukeste kiududega lihastest, seetõttu iseloomustab selle toote struktuuri suurenenud tihedus. Värske süda on nii vastupidav, et pärast vajutamist saab see peaaegu hetkega kuju tagasi. Tootel on tumepruun värv, ühe südame keskmine kaal on 1,5-2 kg. Kõige laiemas osas on see kaetud vähese rasvaga. Enne toiduvalmistamist tuleks see, samuti verehüübed ja veresooned eemaldada.
Kauplustes müüakse südameid külmutatult ja jahutatult. Eelistatakse viimast võimalust. Jahutatud süda lõhnab värske liha järele ja selle pinnal ei tohiks olla tahvleid ega plekke.
Veiseliha südame eelised
See rups sisaldab palju vitamiine ja mineraale. See sisaldab vitamiine A, E, K, B, PP, samuti kaaliumi, tsinki, fosforit, kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, rauda.
Eelkõige sisaldab süda 6 korda rohkem B-vitamiine kui veiseliha ja 1,5 korda rohkem rauda. Toode sisaldab palju magneesiumi, mis parandab südamelihase toimimist. Seetõttu soovitavad paljud kardioloogid vanematel inimestel lisada veiseliha südameroad oma dieeti nii tihti kui võimalik. Samuti ei tohiks sellest tootest mööda minna need, kes kogevad suurt füüsilist koormust.
Veiseliha südames on tsink, mis tagab normaalse spermatosoidide liikuvuse ja tugevdab veresoonte seina.
Ülekaalulised ja ka tervisliku toitumise põhimõtteid järgivad inimesed saavad veiselihasüdame oma menüüsse ohutult sisse viia. Selle rupi 100 g kalorite sisaldus on ainult 96 kilokalorit. Südames on palju valke, milles on minimaalselt süsivesikuid ja rasvu. Niisiis, 100 g toodet sisaldab 16 g valke, 2 g süsivesikuid ja 3,5 g rasva.
Veiseliha süda toiduvalmistamisel
Seda rupsi saab praadida, hautada, keeta, küpsetada. Süda valmistatakse nii tervena kui ka väikesteks tükkideks.
Lihtsaim viis selle valmistamiseks on selle keetmine. Selleks tuleb süda pesta, lõigata sellest rasv, eemaldada veresooned ja verehüübed. Lõika neljandikku ja aseta potti külma veega ligunema. Selleks kulub tavaliselt 2–3 tundi. Pärast seda tuleb vesi ära voolata, süda valada uue külma veega ja keeta vähemalt 1,5 tundi. Samal ajal on vaja iga 30 minuti tagant vahetada vett, millesse võib maitse järgi lisada sibulaid ja loorberilehti ning ka lemmikmaitseaineid.
Keedetud kujul sobib see suupistete, salatite valmistamiseks ning ka pannkookide ja pirukate täidiseks. Veise südamest saadakse väga maitsvat guljašši ja lihapalle. Selle rupi maitse sobib hästi soolaste kastmetega.
