Kibuvits on juba ammu tuntud kui kasulik ravimtaim, mis ei rõõmusta silma ainult õrnade õisikutega. Peaaegu igal kibuvitsa osal on kasulikud omadused: marjad, kroonlehed, juured ja isegi seemned.
Kibuvitsa marjad sisaldavad palju vitamiine: A-, C-, P-, K-, E- ja B-vitamiine. Need sisaldavad mitte vähem mikroelemente, sealhulgas kaltsiumi, rauda, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, mangaani, kroomi ja vaske. Lisaks on puuviljades suhkrud, tanniinid, eeterlikud õlid, pektiinid ja erinevad orgaanilised happed.
Kibuvitsamarjade uskumatult rikkaliku bioloogilise koostise tõttu on selle rakendusala uskumatult lai ja suunatud erinevate haiguste raviks. Kibuvitsapuu parandab seedesüsteemi tööd, avaldab positiivset mõju neerude toimimisele ja lisaks sellele on diureetilised omadused. Kibuvitsa võitleb ka põletiku vastu ja hävitab patogeenseid baktereid.
Kibuvitsajuurtel on kokkutõmbavad omadused ja seemned sisaldavad õli koos vitamiinide ja kasulike rasvhapetega. Õli kasutatakse lisaks haavade paranemiseks ja see on suurepärane põletikuvastane aine.
Askorbiinhappe olemasolu kibuvitsamarjas võimaldab võidelda vitamiinipuuduse, ateroskleroosi, külmetushaiguste vastu, lisaks tugevdab askorbiinhape immuunsust. Vitamiinid K ja P kiirendavad vigastuste korral luude paranemist ja on üldjuhul suunatud organismi regeneratsiooniprotsesside kiirendamisele.
Kibuvitsaid võib tarbida keetmise, tee, tinktuuri või ekstrakti kujul. Ennetava meetmena piisab ühest kibuvitsa portsjonist päevas (kogus sõltub valmistamismeetodist) ning haiguste ravimisel suureneb kogus mitme portsjonini (jällegi sõltub valmistamismeetodist ja traditsioonilise meditsiini retsept).
