Kiivi on eksootiline puuvili, mida võib riiulitelt leida peaaegu aastaringselt. Oma unikaalse koostise tõttu on kiivi suurepärane alternatiiv sünteetilistele vitamiinidele.
Puuvilja koostis on väga mitmekesine, mis seletab selle kasulikku mõju organismile. Ainult üks puuvili katab keha igapäevase vajaduse C-vitamiini (askorbiinhappe) järele, mis tähendab: see tugevdab immuunsust, vähendab külmetushaiguste ja nakkushaiguste tõenäosust ning hoiab ära ateroskleroosi tekke.
Lisaks askorbiinhappele sisaldab kiivi A-vitamiini, millel on kasulik mõju võrkkestale ja nägemisele üldiselt. B-vitamiinid tagavad närvisüsteemi normaalse funktsioneerimise, aitavad võidelda depressiooni ja kroonilise väsimuse vastu ning parandavad une kvaliteeti.
Suurenenud vaimse ja füüsilise stressiga inimestel soovitatakse süüa 1-2 puuvilja päevas.
Vitamiin PP (foolhape) on rasedust planeerivate naiste jaoks hädavajalik.
Kiivis on ka keha jaoks vajalikke mikroelemente. Raud osaleb hematopoeesi protsessides. Tänu temale säilib hemoglobiini normaalne tase veres. Kaalium ja magneesium aitavad parandada kardiovaskulaarsüsteemi toimimist. Tsink mõjutab positiivselt naha seisundit, parandab jumet ja hoiab ära varajaste kortsude tekke. 1-2 puuvilja on suurepärane suupiste neile, kes jälgivad oma kehakaalu.
Kiivi sisaldab palju kiudaineid, mis tähendab, et see annab kiiresti täiskõhutunde, koormamata keha tühjade kaloritega. Seedetrakti toimimise parandamiseks ja kroonilise kõhukinnisusega on parem süüa kiivi, kui seda pole kooritud, unustamata seda korralikult pesta. Päevane määr on 2-3 puuvilja päevas.
Kiivi kasutamise vastunäidustused on mao suurenenud happesus ja individuaalne talumatus.