Roosivesi on kosmetoloogias populaarne: seda lisatakse palsamidesse, kreemidesse ja kreemidesse. Kuid selle kasutamisest toiduvalmistamisel ei kuule sageli. Maitse lisamiseks lisatakse seda erinevatele roogadele, kuid peamine on teada, millal lõpetada.
Tunnustatud kulinaariaeksperdid kasutavad sageli roosivett ja õli, kibuvitsaid ja roosiõielehti. Tundub, et kui lisate mõnda ülaltoodut, omandab roog õrna aroomi. Kuid nende koostisosadega kokkamine pole nii lihtne, sest kui sellega üle pingutada, siis lõhnavad jäätis, marmelaad või želee õhtuse parfüümi järgi.
Kui otsustate selle koostisosaga süüa teha, saate apteegist roosivett osta, kuid parem araabia või Aasia maitseainepoest. Kulinaariaeksperdid soovitavad lisada ühe tilga roosivett kohvile ja šokolaadile ning seda võib segada ka nelgi ja sidrunikoorega.
Prantsusmaal kasutatakse seda lõhnavat vedelikku suviseks Amaretto kokteiliks, koos sellega valmistatakse mandli-roosa siirupit, mis on segatud apelsinilikööri, rummi, pastisega.
Hispaanias on külma Ahoblanko supi magusa versiooni retseptis roosi aroom hädavajalik. See vesi sobib hästi meloni ja viinamarjade hulka. Ida riikides ei eirata ka roosivett. Seda lisatakse rahvuslikele hõrgutistele, näiteks Iraanis valmistatakse mandliplaate.
See vedelik sobib kardemoniga suurepäraselt ja seda saab lisada jäätisele. Indias ei saa "Gulab Jamuna" ette kujutada ilma roosiveesiirupita.
Enne roosivee valmistamist peate valmistama kõik vajalikud koostisosad: roosi kroonlehed, vesi ja kastrul. Roose saab kasutada ainult neid, mida pole kemikaalidega töödeldud, see tähendab, et need ei tööta lillepoodidest. Me panime kroonlehed kastrulisse ja valatakse veega nii, et see kataks roosid kergelt. Panime panni tulele ja kui vesi keeb, küpseta 1 tund tasasel tulel. Seejärel filtreerime vedeliku ja valame selle steriilsesse anumasse.
Toiduvalmistamisel saab kasutada omatehtud roosivett, seda lisatakse kohvile, Türgi maiustustele, õunamagustoitudele, meloni- ja kurgikokteilidele.
